Head põhjused teha coq au vin
Coq au vin valmib küll aeglaselt, kuid selle valmistamine on tegelikult üsna lihtne ja loogiline. Punane vein annab kastmele ilusa tumeda värvi ning rikkaliku aroomi, mis täidab kogu köögi. Selles retseptis kasutatavad koostisosad on kättesaadavad igast poest ning need loovad kokku täiusliku harmoonia. See on toit, mis maitseb järgmisel päeval veelgi paremini, kui maitsed on jõudnud seista.
Kuidas coq au vin valmistada
Ettevalmistus: Tükelda peekon ja porgandid ning puhasta seened ja sibulad. Kuumuta suurel pannil või poti põhjas veidi õli ning prae peekon krõbedaks. Tõsta peekonitükid kõrvale ja jäta rasv potti kanaliha pruunistamiseks. Maitsesta kanatükid soola ja pipraga ning pruunista need mõlemalt poolt kuldseks.
Hautamine: Lisa potti puhastatud pärlsibulad ja viilutatud porgandid ning kuumuta neid paar minutit. Sega juurde tomatipasta ja jahu ning lase neil korraks läbi küpseda. Vala peale punane vein ja kanapuljong nii, et vedelik kataks kana peaaegu täielikult. Pane potti tagasi praetud peekon, tüümian ja loorberileht ning kuumuta keemiseni.
Küpsetamine: Kata pott kaanega ja alanda kuumust, et hautis vaikselt podiseks. Lase toidul madalal kuumusel haududa umbes viiskümmend minutit, kuni liha on pehme. Vahepeal prae eraldi pannil võis tervelt või pooleks lõigatud šampinjonid kuldpruuniks. Lisa praetud seened potti umbes kümme minutit enne hautamise lõppu.
Serveerimine: Eemalda potist loorberileht ja tüümianioksad enne lauale viimist. Kui kaste tundub liiga vedel, võid seda ilma kaaneta veidi kauem keeta, et vedelik aurustuks. Maitsesta kaste vajadusel veel kord soola ja pipraga. Serveeri valmis toitu soojalt koos keedetud kartulite või kartulipudruga.
Nõuanded coq au vin valmistamisel
Parima maitsega coq au vin valmib siis, kui kasutad kvaliteetset kuiva punast veini, mida eelistaksid ka juua. Kanaliha puhul võid kasutada nii terveid koibi kui ka kintsuliha, sest need jäävad pikalt haudes mahlasemad kui rinnafilee. Kui soovid paksemat kastet, võid lõpus lisada veidi võiga segatud jahu ja lasta sellel korraks keema tõusta. Pärlsibulad võib asendada tavalise mugulsibulaga, kuid lõika need sel juhul suuremateks sektoriteks.
Hautist võib valmistada ka eelmisel päeval, sest uuesti soojendades on maitsed veelgi sügavamad ja paremini segunenud. Seened lisa alati alles lõpus, et need säilitaksid oma tekstuuri ega muutuks liiga pehmeks. Serveerimisel puista peale värsket peterselli, mis annab roale ilusa värvi ja värskust.
Teile võib meeldida ka
pasta lambalihaga,
merilest meunière’i moodi või
juurviljakrõpsud.
